Sighișoara (Municipiul Sighişoara)
Sighișoara (saksa Schäßburg, ungari Segesvár, ladina Castrum Sex) on linn Rumeenias Mureși maakonnas.
2002. aastal oli seal 32 287 elanikku.
Tsitadelli viiv tänav 12. sajandil kutsus Ungari kuningas saksa meistrid ja kauplejad, tuntud ka kui Transilvaania Saksid, asustama ja kaitsma oma maade piire. Kroonik Krauss räägib Sakste asulatest tänapäeva Sighișoaras aastast 1191. 1280. aastast pärit dokument räägib roomlaste kindluse Castrum Sex asukohale ehitatud linnast. 1337 aastaks sai Sighișoarast kuninglik keskus, kuningad andsidki asulale linna staatuse aastal 1367, nimega Civitas de Segusvar.
Sighișoara tänavad 20. sajandil
Aastal 1631 valiti George I Rákóczi Transilvaania printsiks ja Ungari kuningaks. 17. ja 18. sajandi jooksul kannatas Sighișoara mitmete sõjaliste okupatsioonide, tulekahjude ning põudade all. Transilvaania ajaloo 17. sajandit puudutava info üks olulisimaid allikaid on Georg Krausi arhiivid, kes oli linna notar.
Lähedalasuval Albesti lagendikul toimus 31. juulil 1849 Segesvári lahing, kus Ungari revolutsiooniarmee, eesotsas Józef Bemiga, sai lüüa Vene armeelt, keda juhtis Luders. 1852 rajati sinna vene kindral Skariatini, kes lahingu käigus hukkus, auks momument. Samuti rajati 1897. aastal sinna momument Ungari poeedi Sándor Petőfi auks, kes ka väidetavalt lahingus tapeti. Pärast I maailmasõda liikus Sighișoara koos Transilvaaniaga Austria-Ungari alluvusest Rumeenia kuningriigile.
Kesk-Sighișoara on suurepäraselt säilinud näide väikesest keskaegsest kindluslinnast. Tegu on UNESCO maailmapärandi linnaga. Iga aasta juulis toimub vanas tsitadellis keskajatemaatiline festival.
Sighișoarat peetakse Euroopa üheks kauneimaks ja paremini säilinud keskaja-arhitektuuriga tsitadelliks. Ida-Euroopas on Sighișoara üks vähestest asustatud kindluslinnadest. Linn koosneb kahest osast: keskaegsest künkatipule ehitatud kindlustusest, mida tuntakse tsitadellina ("Citatel"), ning Târnava Mare jõe orgu rajatud linnast.
Hooned Sighișoara tsitadellis näitavad käsitööliste linna põhiomadusi. Kuigi seal on ka maju, mis kuulusid kunagistele aadlikele, näiteks Veneetsia Maja ja Sarvedega Maja.
Aastatel 2001-2003 kaaluti Sighișoara lähedusse Breite looduskaitsealale Dracula teemapargi rajamist, kuid kohalike ja rahvusvahelise meedia ning poliitiliselt mõjuvõimsate inimeste vastuseis oli liiga tugev, sest park poleks kandnud keskaja-temaatikat ning oleks looduskaitseala hävitanud.
2002. aastal oli seal 32 287 elanikku.
Tsitadelli viiv tänav 12. sajandil kutsus Ungari kuningas saksa meistrid ja kauplejad, tuntud ka kui Transilvaania Saksid, asustama ja kaitsma oma maade piire. Kroonik Krauss räägib Sakste asulatest tänapäeva Sighișoaras aastast 1191. 1280. aastast pärit dokument räägib roomlaste kindluse Castrum Sex asukohale ehitatud linnast. 1337 aastaks sai Sighișoarast kuninglik keskus, kuningad andsidki asulale linna staatuse aastal 1367, nimega Civitas de Segusvar.
Sighișoara tänavad 20. sajandil
Aastal 1631 valiti George I Rákóczi Transilvaania printsiks ja Ungari kuningaks. 17. ja 18. sajandi jooksul kannatas Sighișoara mitmete sõjaliste okupatsioonide, tulekahjude ning põudade all. Transilvaania ajaloo 17. sajandit puudutava info üks olulisimaid allikaid on Georg Krausi arhiivid, kes oli linna notar.
Lähedalasuval Albesti lagendikul toimus 31. juulil 1849 Segesvári lahing, kus Ungari revolutsiooniarmee, eesotsas Józef Bemiga, sai lüüa Vene armeelt, keda juhtis Luders. 1852 rajati sinna vene kindral Skariatini, kes lahingu käigus hukkus, auks momument. Samuti rajati 1897. aastal sinna momument Ungari poeedi Sándor Petőfi auks, kes ka väidetavalt lahingus tapeti. Pärast I maailmasõda liikus Sighișoara koos Transilvaaniaga Austria-Ungari alluvusest Rumeenia kuningriigile.
Kesk-Sighișoara on suurepäraselt säilinud näide väikesest keskaegsest kindluslinnast. Tegu on UNESCO maailmapärandi linnaga. Iga aasta juulis toimub vanas tsitadellis keskajatemaatiline festival.
Sighișoarat peetakse Euroopa üheks kauneimaks ja paremini säilinud keskaja-arhitektuuriga tsitadelliks. Ida-Euroopas on Sighișoara üks vähestest asustatud kindluslinnadest. Linn koosneb kahest osast: keskaegsest künkatipule ehitatud kindlustusest, mida tuntakse tsitadellina ("Citatel"), ning Târnava Mare jõe orgu rajatud linnast.
Hooned Sighișoara tsitadellis näitavad käsitööliste linna põhiomadusi. Kuigi seal on ka maju, mis kuulusid kunagistele aadlikele, näiteks Veneetsia Maja ja Sarvedega Maja.
Aastatel 2001-2003 kaaluti Sighișoara lähedusse Breite looduskaitsealale Dracula teemapargi rajamist, kuid kohalike ja rahvusvahelise meedia ning poliitiliselt mõjuvõimsate inimeste vastuseis oli liiga tugev, sest park poleks kandnud keskaja-temaatikat ning oleks looduskaitseala hävitanud.
Kaart - Sighișoara (Municipiul Sighişoara)
Kaart
Maa (piirkond) - Rumeenia
![]() |
![]() |
Rumeenia lipp |
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
RON | Rumeenia leu (Romanian leu) | lei | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
RO | Rumeenia keel (Romanian language) |
HU | Ungari keel (Hungarian language) |